| Käännös | |
|---|---|
| Substantiivit | |
| 1. | όσμιο {n} (ósmio) |
| Monikko | osmiumit | Genetiivi | osmiumin |
| Monikon genetiivi | osmiumien | Partitiivi | osmiumia |
| Monikon partitiivi | osmiumeja | Inessiivi | osmiumissa |
| Monikon inessiivi | osmiumeissa | Elatiivi | osmiumista |
| Monikon elatiivi | osmiumeista | Illatiivi | osmiumiin |
| Monikon illatiivi | osmiumeihin | Adessiivi | osmiumilla |
| Monikon adessiivi | osmiumeilla | Ablatiivi | osmiumilta |
| Monikon ablatiivi | osmiumeilta | Allatiivi | osmiumille |
| Monikon allatiivi | osmiumeille | Essiivi | osmiumina |
| Monikon essiivi | osmiumeina | Translatiivi | osmiumiksi |
| Monikon translatiivi | osmiumeiksi | Monikon instruktiivi | osmiumein |
| Abessiivi | osmiumitta | Monikon abessiivi | osmiumeitta |
| Monikon akkusatiivi | osmiumit |